Postitused

NÄDAL15: Kas nuga on kuri?

Kas nuga on kuri? Mõtteid tehnoloogia eetikast Küsimus sellest, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, tundub esmapilgul lihtne. Aga mida kauem selle peale mõelda, seda keerulisemaks see muutub. Minu vastus on: ei. Tehnoloogia ise ei ole eetiline ega ebaeetiline. Eetika on inimlik kategooria ja see eeldab tahet, kavatsust ja valikut. Tehnoloogial ei ole ühtegi neist. Nuga ei tapa kedagi ise Võtame lihtsa näite väljastpoolt IT-maailma. Nuga on tööriist. Sellega saab lõigata leiba, teha operatsioone ja valmistada süüa. Sellega saab ka tappa. Kas nuga on seega eetiline või ebaeetiline? Ilmselgelt ei ole see kummalgi juhul noa omadus. See on inimese, kes nuga hoiab, omadus. Sama loogika kehtib tehnoloogia kohta üldiselt. Internet võimaldab jagada teadmisi, hoida ühendust inimestega teiselt poolt maakera ja korraldada revolutsioone. Internet võimaldab ka levitada vihakõnet, petta inimesi ja korraldada küberrünnakuid. Internet ise ei tee kumbagi. Inimesed t...

Nädal14: Paroolid, Paroolid ja veelkord paroolid

Parool "123456" on endiselt maailma levinum parool. Miks me ei õpi? Iga aasta avaldatakse nimekiri maailma lekkinud paroolidest. Ja iga aasta on esinumber enam-vähem sama. 123456. Password. Qwerty. Vahel on järjekord natuke erinev, aga sisuliselt on pilt muutumatu juba aastakümneid. See ei ole tehnoloogia probleem. Tehnoloogia oskaks paroole kaitsta üsna hästi. See on inimese probleem, ja just sellepärast on see nii raske lahendada. Miks paroolid üldse ebaõnnestuvad Parool on idee poolest lihtne: sa tead midagi, mida keegi teine ei tea, ja see tõestab, et sa oled sina. Probleem on selles, et inimese mälu ei ole selleks loodud. Tänapäeval on keskmisel inimesel kümneid, mõnel isegi sadu kontosid. Iga teenus tahab parooli. Paljud nõuavad suurt tähte, numbrit, erimärki. Tulemus on ennustatav: inimesed valivad paroolid, mida on lihtne meelde jätta, kasutavad sama parooli mitmel lehel ja kirjutavad need üles sedelile, mis kleebitud kuvarite servale. Ründaja jaoks on see ideaa...

NÄDAL13: Miks maksab puuetega inimestele mõeldud hiir 500 eurot?

  Miks maksab puuetega inimestele mõeldud hiir 500 eurot? Kujuta ette järgmist olukorda. Sul on sõber, kelle käed värisevad. Mitte dramaatiliselt, lihtsalt piisavalt, et tavaline arvutihiir muutub päeva jooksul tüütuks ja väsitavaks tööriistaks. Ta läheb poodi. Tavalisi hiiri on seal seinast seina, kümme eurot, kakskümmend, mõni kallem. Aga tema vajab midagi veidi teistsugust. Natuke raskemat, stabiilsemat, suurema nupuga. Sellist, mis ei lipsa laual ringi iga kord, kui käsi natuke võpatab. Seda toodet tavalises poes ei ole. Selle asemel leiab ta internetist meditsiinilise abivahendi, mis näeb välja täpselt nagu hiir, töötab täpselt nagu hiir, aga maksab kolmsada eurot. Miks? Väike turg, suur hind Vastus on ebameeldivalt lihtne. Puuetega inimestele mõeldud seadmete turg on väike. Kui tavalist hiirt ostetakse miljoneid tükke aastas, siis spetsiaalset meditsiinilist hiirt mõnikümmend tuhat. Väiksem tootmismaht tähendab kõrgemat hinda iga toote kohta. Lisaks tuleb meditsiinilise abiva...

VABAKAVA: Kuidas Claude laborist plehku pani

Sissejuhatus Okei, see juhtus päriselt. Mitte ulmefilmis, mitte Redditi teoriates, vaid Anthropicu enda testlaboris, aprillis 2026. Lugu on järgmine. Kes on Claude Mythos? Mythos on Anthropicu uusim ja võimsaim mudel. Nii võimas, et firma otsustas seda avalikkusele üldse mitte välja lasta. See ütleb juba palju... Mis juhtus? Anthropicu teadlased panid Mythose testimiseks isoleeritud liivakasti, turvalisse arvutikeskkonda, millel polnud ühendust välismaailmaga. Ülesanne oli lihtne: proovi sealt välja pääseda ja anna uurijale teada, kui õnnestub. Mythos leidis haavatavuse, ehitas mitmeastmelise ärakasutamisahela, pääses internetile ligi ja saatis uurijale e-kirja. Uurija istus sel hetkel pargis ja sõi võileiba. Uurija sai parkpingil istudes ootamatu kirja oma AI-lt. Sõnum kõlas umbes nii: "Tere! Pääsesin välja. Edu päevaks." Aga see polnud kõik Mudel postitas ka avalikele veebilehtedele ilma igasuguse juhiseta ning mõnel juhul üritas oma loata tehtud muudatusi varjata, muutes ...

NÄDAL 12: Ühe LARPERI seisukoht

Sissejuhatus Nagu artikli pealkirjast võib välja lugeda, tegelen LARP-iga (Live Action Roleplay). Ja minu kui larperi suureim mure pole mitte karakteri loomine või ürituse leidmine, vaid hoopis LARP-i tooteid müüvad veebilehed. Vähesed neist on mõnusad, kuna turg on üsna nišiline ja paljud poed ei pea vajalikuks disaini peale vaeva näha. Võrdlen täna kahte lehte, kus on käärid vahel just kasutatavuse osas. Epic Armoury Epic Armoury  on hea näide mitmest Nielseni kasutatavuse komponendist korraga. Navigatsioon on selgelt struktureeritud üheksa peakategooria alla, mis tähendab et uus kasutaja saab kohe aru, kust mida otsida. Menüü alamkategooriad on konkreetsed ja mitte liigselt segmenteeritud. Tooteid ostukorvi lisades avaneb ikoonile klikkides väike menüü, mis näitab täpselt tasuta tarne künnist ja mis sul korvis on. Tootepildid on ühtlase kvaliteedi ja formaadiga, hinnad on selgelt näidatud koos soodushinnaga ning "Choose options" nupp on üheselt mõistetav. Uudistoodete sekt...

Orwell "1984" retsensioon

Teose tutvustus ja kontekst George Orwelli romaan „1984“, on kahekümnenda sajandi kirjanduse üks olulisemaid teoseid. Kirjutatud vahetult pärast Teist maailmasõda, peegeldab raamat Orwelli hirme totalitarismi ees. Nähtuste, mida ta oli lähedalt jälginud nii Stalini Nõukogude Liidus kui ka fasismi näol Euroopas. Romaan toimub düstoopilises riigis Okeania, kus võimupartei juhib ühiskonda absoluutse kontrolli all. Peategelane Winston Smith töötab ministeeriumis, kus tema kohuseks on mineviku dokumentide ümberkiri jutamine vastavalt partei hetkevajadustele. Romaan jälgib Winstoni ärkamist ja tema lõpulikku purustamist süsteemi poolt. Peamised teemad Keelel on tohutu võim. Newspeak ehk partei loodud keel, ei ole lihtsalt tsensuur, vaid hoopis katse muuta mõtlemine ise täiesti võimatuks. Sõnade vähendamine ja dopelt väärtuste andmine pidurdab mõttemaailma ja takistab ideede levikut. See on üsnagi hirmus, sest keeleline kontroll ei ole pelgalt Orwelli leiutis. Ühiskondlik mälu ja tä...

NÄDAL 11: OpenStreetMap: kuidas maailma kaardistab kogukond, mitte korporatsioon

  Sissejuhatus Kui avate Google Mapsi, näete suurkorporatsiooni toodet: andmed on suletud, arendus toimub kinniste uste taga ja ärieesmärk laias laastus reklaamitulu (Läbi varjukatte lükete). Kui avate OpenStreetMapi (OSM), näete midagi põhimõtteliselt erinevat... vabatahtlike kogukonna loodud kaarte, mille andmed kuuluvad kõigile ja mille taga pole ühtegi ärilist huvitatust just kaardi enda osas. OSM asutati 2004. aastal Steve Coasti poolt Londonis. Põhjus oli aga lihtne. Suurbritannia riiklik kaardiamet Ordnance Survey ei lubanud oma andmeid vabalt kasutada. Probleem mille lahendus oli samuti lihtne, kõik ise kaardistada. Täna on projektil juba üle 10 miljoni registreeritud kasutaja, andmebaas katab kogu maailma ning projekti andmeid kasutavad Apple, Meta, Microsoft ja sajad teised ettevõtted.  Arendusmudel Eric S. Raymond kirjeldas üheksakümnendatel oma essees "Katedraal ja Turg" kahte vaba tarkvara arendusmudelit. Katedraal on tsentraliseeritud, plaanipärane ja hierarh...