Orwell "1984" retsensioon

Teose tutvustus ja kontekst

George Orwelli romaan „1984“, on kahekümnenda sajandi kirjanduse üks olulisemaid teoseid. Kirjutatud vahetult pärast Teist maailmasõda, peegeldab raamat Orwelli hirme totalitarismi ees. Nähtuste, mida ta oli lähedalt jälginud nii Stalini Nõukogude Liidus kui ka fasismi näol Euroopas.

Romaan toimub düstoopilises riigis Okeania, kus võimupartei juhib ühiskonda absoluutse kontrolli all. Peategelane Winston Smith töötab ministeeriumis, kus tema kohuseks on mineviku dokumentide ümberkiri jutamine vastavalt partei hetkevajadustele. Romaan jälgib Winstoni ärkamist ja tema lõpulikku purustamist süsteemi poolt.

Peamised teemad

Keelel on tohutu võim. Newspeak ehk partei loodud keel, ei ole lihtsalt tsensuur, vaid hoopis katse muuta mõtlemine ise täiesti võimatuks. Sõnade vähendamine ja dopelt väärtuste andmine pidurdab mõttemaailma ja takistab ideede levikut. See on üsnagi hirmus, sest keeleline kontroll ei ole pelgalt Orwelli leiutis.

Ühiskondlik mälu ja täielik tõde. Partei loosung „Kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku“ kirjeldab olukorda, kus ümberkirjutatud ajalugu muutub ainsaks tõeks. Winstoni töö on tõestus, et mineviku fälsimine on tööstuslik protsess.

Jälgimisruum kui sisemise vabaduse hävitus. Teleekraanid, mikrofonid ja muu tehnika mis jälgivad kõiki, tekitavad ühiskonna, kus inimene hakkab ennast ise tsenseerima ka siis, kui tal pole tõendeid, et teda parajasti jälgitakse. Küsimus on põhjendatud. Kas jälgimine hävitab vabaduse ka siis, kui seda ei kasutata?

Kirjanduslik hinnang

Orwelli proosa on teadlikult kaine ja ajakirjanduslik, ta väldib kaunistusi nagu partei väldib tõde. Raamat on üsnagi painav ja aeglane, mis on kusjuures kunstiline valik! lugeja peab tundma Winstoni düstoopia igavüst. Armulugu Juliaga lisab inimlikku soojust, kuid Orwell ei luba lugejal unustada, et ka armastus on partei jaoks kontrollitav ressurss.

Romaani nõrkuseks võib pidada Goldsteini raamatu pikki lõike kolmandas osas, mis aeglustavad narratiivi. Kuid see tekst on vjalik mõistmaks, et ka vastupanu võib olla loodud propaganda eesmärgil. Raamatu lõpp ei ole just õnnelik „1984“ maailmas ei olnud sangarit kes partei troonilt kukutaks, vaid kogu mäng käib orava ratal edasi..

Paralleelid tänapäev jälgimisühiskonnaga

1. Teleekraanid -> nutiseadmed ja asjade internet

Orwelli teleekraanid võimaldasid parteil kodanikke pidevalt jälgida. Tänapäeval kanname jälgimisseadet vabatahtlikult taskus. Nutitelefonid salvestavad asukohta, kontakte, ostuharjumusi ja otsinguid. Amazon Echo, Google Home ja teised koduabilised on põhimõttel alati kuulval mikrofon. Erinevus okeaaniaga on see, et me maksame nende eest ise ja peame neid mugavuseks.

2013. aasta Snowdeni paljastused näitasid, et NSA PRISM-programm kogus andmeid otse suurte tehnoloogiaettevõtete serveritest , Google, Facebook, Apple. Järgimine ei olnud teoreetiline, vaid tööstuslik reaalsus.

2. Newspeak -> algoritmipõhine infokoridor

Newspeak eemaldas sõnu, et muuta teatud mõtted võimatuks. Sotsiaalmeedia algoritmid ei eemalda sõnu, kuid kujundavad, milliseid mõtteid näeme. Filtrimullid tagavad, et inimene näeb peaasjalikult vaateid, mis kinnitavad tema olemasolevaid uskumusi. Tulemus on sarnane... intellektuaalse mitmekesisuse ahenemine, ilma et midagi peaks otseselt keelama.

TikToki, Facebooki ja YouTube’i soovitusalgoritmide kohta tehtud uuringud on näidanud, et neil on tendens viia kasutajad üha äärmuslikuma sisu suunas, sest see hoiab inimesi kauem rakenduses. See ei ole Suur Vend, vaid kasumi poolt juhitud tõe kujundamine.

4. Hiina sotsiaalkrediidisüsteem, ehk lähim analoog

Hiina Rahvavabariigi sotsiaalkrediidisüsteem on Orwelli visiooni kõige konkreetsem tänapäevane teostus. Kodanikke hinnatakse nende käitumise alusel. Maksmata arved, liiklus rikkumised, avalik kriitika ja madalad skoorid toovad reisikeelud, laenupiirid ning avaliku häbistamise. Näotuvastustehnoloogia on laialdaselt kasutusel avalikes kohtades.

Samas tuleb märkida olulist erinevust: Orwelli partei eesmärk oli võim võimu pärast. Lihtsalt puhas domineerimine. Reaalsed jälgimissüsteemid on sageli keerukamalt motiveeritud. turvalisus, efektiivsus, majanduslik kasu. See ei muuda neid vähem ohtlikuks, kuid nõuab nüansseerivamat analüüsi.

Lõppsõna

1984 on märkimisväärne just selles võtmes, et kui ta on sinu jaoks igav või sa ei suuda winstoni kiimatseeemisest mööda vaadata, siis sa juba oledki ohus langeda kirjutatule ohvriks. Pilt pole küll nii must valge, kuid asi on selles maailmas seal ümber ja oskusest analüüsida ümberkaudses toimuvat ja näha selle ohtu reaalsuses. Vajalik on oma peaga mõtlemine mis paraku tänapäeval on taandumise trendis, lastaksee LLM-idel mõtlemine ära delegeerida.