patoms

  Meedia kui meedium Meedia kui meedium on olnud meil iidamast aadamast. Prominantsemalt küll alates trükimasina loomest, mille leiutamisest tänaseni on meedia võrdlemisi sarnasel kujul säilinud. Nimelt ajalehtede ja kirjade näol. Viimastel dekaadidel on küll palju erinevaid kanaleid lisandunud, televisioon, internet ja kõik muu sellega seeonduv. Kes teeb hästi? Analüüsides Eesti meediamaastikku, torkavad silma suured käärid selles, kuidas traditsioonilised väljaanded on suutnud (või soovinud) kohaneda moodsate aegadega. Eesti Rahvusringhääling (ERR)  ei ole enam ammu vaid "telekas ja raadio". Nad on loonud tervikliku ökosüsteemi, kus sisu liigub sujuvalt kanalite vahel. Miks see toimib? ERR on loonud kasutajasõbraliku ökosüsteemi mis aitab kaasa meeedia tarbimisele. Kui loed uudist portaalis, on sinna lisatud Aktuaalse Kaamera videoklipp ja/-või Vikerraadio helilõik. See ei ole lihtsalt tekst, vaid kogemus. ERR ei kopeeri ka sisu üks-ühele. Näiteks Jupiter on ehitatud kaasae...

 Mis jäi maha ? Ei midagi muud kui akustilised sidestid. Mis see on? Akustiline sidesti on seade, mis ühendas arvuti modemiga telefoni kaudu, kuid erinevalt tänapäeva pistikutest, puudus sel elektriline otseühendus telefoniliiniga. Selle asemel oli seadmel kaks kummist "tassi", mille sisse suruti tavalise lauatelefoni toru.[3] Milleks see vajalik oli? Kuna enamikes riikides telefoonika oli riigi monopol siis olid seal ka kaasnevad veidrad seadused, inimmesed ei tohtinud ühendada telefoni võrku seadmeid mis polnud toodetud seaduses lubatud tootja poolt. seega see oli juriidiline loop-hole ja Kuna enamikus riikides oli telefoniside riiklik monopol, kehtisid seal ka ranged ja kohati veidrad seadused. Inimesed ei tohtinud telefonivõrku ühendada seadmeid, mis polnud toodetud seadusega lubatud tootja poolt.[3] Seetõttu oli akustiline sidesti nutikas juriidiline lünk (loophole): kuna seade ei puutunud elektriliselt telefoniliini vastu, vaid "suhtles" sellega ainult heli k...

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul DOCKER JA KONTEINERID ÜLDISEMALT Aastal 2013 keerati IT-maailm tagurpidi (positiivses noodis). Saabunud oli päev, kus tarkvara arendajad ja süsteemi administraatorid said matta sõjakirve teemal "Aga minu arvutis ju töötab!" Sündinud oli Docker, mis võimaldas täiesti uut ja "hullu" viisi tarkvara pakendamiseks ja käivitamiseks. Nimelt hakati seda tegema konteinerites. Sealt algas dominojada, mis on andnud meile tänapäevased pärlid nagu Netflix või Spotify.  Miks on see docker või konteinerlahendused üldisemalt hea või kasulik? Neil on palju hüvesid, aga võtame kokku lühidalt:[1] Need pakendavad rakenduse koos kõigi selleks vajalike sõltuvustega ühte standardsesse "konteinerisse", tagades koodi identse toimimise igas keskkonnas. See töötab kuna konteinerid orkestreeritakse samade kujutistega ( image ), ehk on automaatselt identsed arenduskeskkonnaga.  Lisaks on konteinerid kõvasti rohkem ressursisõbralikuma...