NÄDAL 11: OpenStreetMap: kuidas maailma kaardistab kogukond, mitte korporatsioon
Sissejuhatus
Kui avate Google Mapsi, näete suurkorporatsiooni toodet: andmed on suletud, arendus toimub kinniste uste taga ja ärieesmärk laias laastus reklaamitulu (Läbi varjukatte lükete). Kui avate OpenStreetMapi (OSM), näete midagi põhimõtteliselt erinevat... vabatahtlike kogukonna loodud kaarte, mille andmed kuuluvad kõigile ja mille taga pole ühtegi ärilist huvitatust just kaardi enda osas.
OSM asutati 2004. aastal Steve Coasti poolt Londonis. Põhjus oli aga lihtne. Suurbritannia riiklik kaardiamet Ordnance Survey ei lubanud oma andmeid vabalt kasutada. Probleem mille lahendus oli samuti lihtne, kõik ise kaardistada.
Täna on projektil juba üle 10 miljoni registreeritud kasutaja, andmebaas katab kogu maailma ning projekti andmeid kasutavad Apple, Meta, Microsoft ja sajad teised ettevõtted.
Arendusmudel
Kuidas kaardistamine toimib
OSM-i andmemudel on üllatavalt lihtne. Kõik koosneb kolmest põhielemendist: punktid, jooned ja seosed. Tallinna vanalinna müür on joon, kohviku asukoht on punkt, bussiliin on seos. Sellele lihtsale alusele on ehitatud terve maailma kaart.
Iga registreeritud kasutaja saab andmeid lisada, muuta ja kustutada. Muudatused salvestatakse changeset-idena, mis on versioonihaldusel põhinev lähenemine: iga muudatus on jälgitav, pööratav ja kommenteeritav. Kui keegi kustutab ekslikult terve linna tänavad, on olukord mõne minutiga taastatud.
Üks OSM-i tehniliselt huvitavamaid omadusi on täielik selfhosting-võimalus. Kogu tarkvara alates andmebaasimootoritest kuni kaardirenderdusteenusteni on avatud lähtekoodiga ja vabalt allalaaditav. Ettevõte või omavalitsus saab tõsta üles oma täieliku OSM-i koopiana töötava kaarditeenuse ilma sõltuvuseta keskserverist. See eristab OSM-i oluliselt näiteks Google Mapsist, mida ei saa kusagile "ise paigaldada". Eestis kasutab seda võimalust näiteks maa-amet, kes hostib OSM-i andmeid oma infrastruktuuris. Ka avatud talude päeva lehel oli eelmsies veersioonis OSM kaart kasutusel.
Kvaliteedikontroll ilma hierarhiata
Üks loomulik küsimus on muidugi see, kuidas tagada andmekvaliteet, kui keegi ei valva?
Vastus on kogukondlik valveseisund. Aktiivsetel kaardistajatel on tööriistad, mis teavitavad muudatustest piirkondades, mida nad jälgivad. Vandalism ja vead parandatakse kiiresti, mitte sellepärast, et keegi kohustab, vaid sellepärast, et kogukond hoolib oma piirkonnast ja tahab seal näha kvaliteetset kaardistust.
Mapathon, kus turg muutub hetkeks katedraaliks
Huvitav nähtus OSM-i ökosüsteemis on mapathon, ehk organiseeritud kaardistamistalgud, kus inimesed kogunevad kas füüsiliselt või virtuaalselt ühe kindla eesmärgi nimel. Humanitarian OpenStreetMap Teami mapathonid toimuvad sageli pärast loodusõnnetusi. Kui 2010. aastal tabas maavärin Haitit, kaardistasid vabatahtlikud kriitilise infrastruktuuri mõne päevaga, kiiremini kui ükski ametlik kaardistamisorganisatsioon oleks seda suutnuks.
See on huvitav hübriid spontaanne turupõhine kogukond organiseerub hetkeks katedraali-moodi, saavutab eesmärgi ja seejärel hajub taas.
Võrdlus teiste arendusmudelitega
Kui vaadata klassikalisi mudeleid, siis OSM ei sobitu oma olemuselt ühtegi neist. See ei ole kosemudel, sest pole selgeid etappe. See ei ole scrum, sest pole mingeid sprinte ega toote omanikku. Lähim paralleel on ehk kiirarendus oma paralleelse töö ja modulaarsusega, kuid OSM on sellest veelgi vabam.
Tegelikkuses sarnaneb OSM-i arendusmudel kõige rohkem Linuxi tuuma arendusele.On olemas tuumikmeeskond, OSM Foundationi tehniline personal, kes haldab infrastruktuuri, kuid sisuline "tarkvara" ehk kaardi andmed ise arenevad puhtalt kogukondliku töö alusel.
Ärimudel. Kes teenib, kui projekt ise ei teeni?
OSM-i ärimudel on esmapilgul justkui paradoksaalne. Sest projekt ise ei teeni peaaegu midagi, kuid ökosüsteem ümber selle on miljardite väärtuses.
OSM Foundation on Ühendkuningriigis registreeritud kui mittetulundusühing, mis haldab infrastruktuuri ja õiguslikku raamistikku. Eelarve on tagasihoidlik, aastased kulud jäävad mõne saja tuhande euro kanti, mida on sellise asutuse puhul üsna väikesed ikka. Tuluallikad on põhiliselt individuaalsed annetused, korporatiivsed liikmemaksud ja ühekordised ettevõttetoetused. See toimib seetõttu, et infrastruktuuri kulud on madalad ja andmete tootmine toimub vabatahtliku tööna.
Ärimudelit kujundab oluliselt ODbL litsents, mis on copyleft-lähenemine andmetele, sarnane GPL'iga tarkvara maailmas. Andmeid kasutav toode peab viitama OSM-ile ning muudatused tuleb tagasi avaldada samadel tingimustel.
Päris raha teenib see ökosüsteem ümber projekti. Mapbox pakub kaarditeenuseid üle API klassikalise SaaS mudeli kujul, kasutades selleks OSM andmeid alusena. Humanitarian OpenStreetMap Team rahastab kaardistamist kriisialadel ÜRO ja USAID fondide kaudu. Suured ettevõtted nagu Apple, Meta ja Microsoft kasutavad andmeid oma toodetes, nende panus tagasi on aga üsna kesine.
Kokkuvõte
OSM on haruldane näide projektist, kus arendus- ja ärimudel on tahtlikult lahutatud.
Arendusmudel on maksimaalselt avatud ja kogukondlik, puhas turg Raymondi mõistes. Ärimudel on minimaalne projekti enda tasandil, kuid võimaldab rikkaliku ökosüsteemi tekkimist ümber selle.
See lahutatus on strateegiline tugevus. OSM ei sõltu ühestki ettevõttest, ei saa pankrotti minna ega muuta oma litsentsi ootamatult. Samas on see ka justkui nõrkus, kuna projekt on alarahastatud oma globaalsele tähtsusele vaatamata ning sõltub suuresti vabatahtliku töö jätkumisest.
Kommentaarid
Postita kommentaar