patoms

Litsentsid ja autoriõigus  Naatan Nohikul on suur mure, ta ei tea kuidas oma tarkvara litsentseerida. Annamee oma parima, et Naatan suudaks teha informatiivse otsuse (Mingil X põhjusel  ta googeldada või ai-d kasutada ei oska, huvitavad omadused ühele tarkvaraarendajale). aga millised variandid Naatanil on? Vaatame variante ja joonistame eelised välja. Ärivaraline litsents Selle mudeli puhul jääb lähtekood salajaseks ja kasutajad saavad õiguse tarkvara kasutada ainult vastavalt lõppkasutaja litsentsilepingu (EULA) tingimustele. Eelisteks on täielik kontroll, Naatan kui autor saab ainuisikuliselt otsustada omandi levitamise, muutmise ja kasutamise üle. Ta saab otsustada, kuidas monetiseerida tarkvara kasutades selleks litsentsitasusid või tellimuspõhist lähenemist. Samuti on terve omand kaitstud. Mida see tähendab? No see tähendab, et ärisaladused ja unikaalsed algoritmid on konkurentide eest varjatud. Puudusteks sellel litsenseerimise variandil on kogukonna toe puudumine,...

JÄRJEKORDNE TAASKASUTUS Kui on suur soov ametit vahetada siis tuleb ka teha palju kodutöid. Seega taaskord kasutan võimalust ja taaskasutan kirjatöid. "PSSSSS" rohkem neid taaskasutusi ei tule, kuna antud kirjatöö kandis vilja ja saan alustada peagi uuel ametipostil😉! Lähteülesanne Soovime majutada avalikult kättesaadavat WordPressi veebilehte, mille kasutuskoormus on ajas muutuv ja võib periooditi olla väga suur. Veebileht kuvab ilmaandmeid ning selle kasutatavus sõltub otseselt ilmastikutingimustest – kasutuskoormus kasvab eelkõige intensiivsete vihma- ja lumesadude ajal. Veebi sihtgrupiks on peamiselt Eesti elanikud ning lahendus peab olema suunatud Eesti-sisesele kasutusele. Asutuse põhimõtete kohaselt peab igal veebiteenusel olema: LIVE-keskkond – avalikult kättesaadav tootmiskeskkond TEST-keskkond – LIVE-keskkonnaga funktsionaalselt ja konfiguratsioonilt identne, kuid mitte avalikult ligipääsetav Infoturbe nõudest tulenevalt peab teenus olema majutatud asutuse enda vir...

 Intellektuaalomand Mis see üldse on? Kulutad aastaid oma elust, leiutad mõtled ja jõuad kusagile, avaldad maailmale oma loome ja järsku nädal hiljem on keegi teine sinu ideega miljonäär... mis teed nüüd?   Intellektuaalomand, see ei ole lihtsalt kuiv juriidiline termin, vaid sinu loovuse "turvamees". See on reeglistik, mis ütleb, et sinu mõtetöö on päriselt sinu vara. Ilma selleta ei viitsiks keegi meist suuri asju ette võtta, sest miks näha vaeva, kui keegi teine kogu kasu tuimalt enesele saab? WIPO ja mis ta on Kuna internetis ja globaalsel turul ei tunne ideed riigipiire, on meil vaja kedagi, kes seda suurt segadust ohjaks. Siin tuleb mängu WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon). Neist saab mõelda kui ÜRO juures tegutsevast klubist, kus hunnik riikee püüavad kokku leppida, kuidas patente, kaubamärke ja autoriõigusi ühtemoodi mõista. WIPO töö on tegelikult päris tänamatu, aga ülioluline balansseerimine: Ühelt poolt peavad nad kaitsma loojat, et tal oleks...

 Taaskasutus? No nii, mis nüüd? Nimelt oli vaja ühe kanditatuuri raames kirjutada essee. No mõeldud tehtud ja tööandjale edastatud, aga mida teha selle täitsa sisuka esseega? Mida muud ikka kui sohki ja taaskasutada seda selle aine raames lisa punktide saamiseks😉. AI-d kasutasin keelelise korektuuri jaoks põhiliselt, pisut ka proof of concept  kinnitamiseks. Nõrkused ja haavatavused nii inimeses kui masinas ehk kuidas ma kaitsen haiglat ja tervishoiutöötajaid tehnoloogia, masinate ning küberturbe lahendustega. Tänapäevane suurhaigla on küberturbe mõistes üks keerukamaid ja vastutusrikkamaid keskkondi, kus süsteemide käideldavus ei tähenda pelgalt rahalist võitu või kaotust, vaid otsest mõju inimeludele. Selles enam kui 1000 töötajaga dünaamilises ökosüsteemis peituvad haavatavused kahes peamises kihis: inimeses ja masinas. Inimlikud nõrkused ei tulene reeglina pahatahtlikkusest, vaid ülekoormusest ja õigest fookusest – tervishoiutöötaja peab keskenduma patsiendile, mitte keer...

 V. shea netikäsklused Mis need on üldse? No vot! Need on Virginia shea raamatust "Netiquette"  leiduvad käsklused Internetis käitumise kohta. Raamat ise jõudis maailmale lugemiseks 1994 aastal. aga millised käsklused on tänapäeval irrelevantsemad? Millised tähtsamad kui ealeski varem? Mis ei ole nii tähtis enam? Minu silmis on neid irrelevantseid käsklusi ikka vähem kui relevantseid. Kuid siinkohal keskenduksin pigem reeglile "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust". No mida jaburust – inimesed liigutavad päevas andmeid petabaitides. Andmeside maht ei ole kohe üldse relevantne, isegi kiirus ei ole enam takistuseks. Asjad jõuavad teisele poole maakera silmapilkselt, minimaalse viivitusega. Seega, kui oled suuteline kellegi aega raiskama, on süüdi hoopistükis need samad, kelle aega raiskad, sest liiklus on silmapilkne ja "ohver" on omast volist oma aja sinu sisule kulutanud. Mis aga hoopistükis tähtsam täna kui kunagi varem? Mina näen tänapäeval üliolu...

KUIDAS OHJELDADA VÕIMU Sissejuhatus Antud vabakava postituse idee tulenes eelmise nädala (4. nädala) teema õppejõu tagasisides püstitatud küsimusest: kuidas ohjeldada võimu? See küsimus hakkas mind enne uinumist pisut painama ja ma ei suutnudki enne magamaminekut välja mõelda, kuidas seda teha. Küll aga avastasin, et oleks huvitav küsida mõne LLM-i käest, mida tema arvab, ja kajastada leide siin blogis. Tegemist on vabablogi katsetusega ja oma iganädalasi teemasid jätkan ikka omakäeliselt kirjutades. Huvitav arvamus, mille kusagilt Facebooki avarustest leidsin ja mis võib meie vastust kuidagi mõjutada, on see, et väidetavalt pidi LLM-ile karmima prompti andmisel saama parema vastuse kui viisakalt käitudes. Ma arvan, et me võiksime ka selle teooria proovile panna. Vaatame, mis saab! Viisakas prompt "Palun geenereeri minule lühi essee teemal: kuidas ohjeldada võimu?" Kuidas ohjeldada võimu? Võim on inimühiskonna paratamatu ja vajalik osa, mis võimaldab luua korda, teha ühiseid ...

MIS TOIMUB? Võiks ju küsida? Eks see vastus on lihtne: RAHA ja VÕIM . Kuid kas asjad on nii mustvalged? Vaatame asjale koos otsa ja analüüsime pisut riigi ning globaalkapitalismi andmekasutust. DIGIVABARIIK Eestis on asjad lihtsad ja mugavad. Saad ajada asju sünnist surmani netis. Enamik meist teeb seda mõtlemata, kas see kõik on ohutu. Kuid kas ikka on? Olles ise riigipalgaline, saan ma asjade sisse nähes öelda, et süsteemid on siiski turvalised. RIA on teinud kõva töö, alustades X-tee lahendustest kuni Eesti infoturbe standardi (E-ITS) loomise, auditeerimise ja konstantse monitoorimiseni. Kuid kas on oht, et kui langed ühes kohas, siis läheb kõik rida-rada pidi? Ei lähe ikka küll. Pealtnäha portaali eesti.ee kokku jooksev info võib jätta mulje, et kõik paikneb ühes kohas, kuid tegelikult on andmed jaotatud erinevate valitsusalade vastutusvaldkondadesse ehk nö back-end'idesse. On ju tore, et kui otsustad pealinna elu ja melu on liig-mis liig ja kolid ära Põlvasse, ei pea saatma ki...