NÄDAL 4: Digiaedikud ja jälgimiskapital

MIS TOIMUB?

Võiks ju küsida? Eks see vastus on lihtne: RAHA ja VÕIM. Kuid kas asjad on nii mustvalged? Vaatame asjale koos otsa ja analüüsime pisut riigi ning globaalkapitalismi andmekasutust.

DIGIVABARIIK

Eestis on asjad lihtsad ja mugavad. Saad ajada asju sünnist surmani netis. Enamik meist teeb seda mõtlemata, kas see kõik on ohutu. Kuid kas ikka on?

Olles ise riigipalgaline, saan ma asjade sisse nähes öelda, et süsteemid on siiski turvalised. RIA on teinud kõva töö, alustades X-tee lahendustest kuni Eesti infoturbe standardi (E-ITS) loomise, auditeerimise ja konstantse monitoorimiseni.

Kuid kas on oht, et kui langed ühes kohas, siis läheb kõik rida-rada pidi?
Ei lähe ikka küll. Pealtnäha portaali eesti.ee kokku jooksev info võib jätta mulje, et kõik paikneb ühes kohas, kuid tegelikult on andmed jaotatud erinevate valitsusalade vastutusvaldkondadesse ehk nö back-end'idesse.

On ju tore, et kui otsustad pealinna elu ja melu on liig-mis liig ja kolid ära Põlvasse, ei pea saatma kirja kümnesse erinevasse ametkonda, et heips, ma nüüd põlvakas! Piisab sellest, et teed rahvastikuregistris cheeki-breeki ja põmm oledki kogu riigi silmis põlvakas!

Kuid kas on oht, et kui langed ühes kohas, siis läheb kõik ridu-rada-pidi?

Ei lähe ikka küll, pealtnäha eesti.ee-sse kokkujooksev info võib tunduda, et see paikneb kõik ühes kohas, kuid tegelikult on laiali jaotatud ikka iga valitsusala vastutus valdkondadesse, nö backend-idesse. 

Jah, lekeid juhtub!

Kuid need isikud (sisekuritarvitajad) võetakse väga pingsalt luubi alla. Riigi IT-sektor tagab kogukonnana, et antud isik riigisektoris lähima kümnendi jooksul suure tõenäosusega tööampsu ei leia. Pidev töö ja jälgimine tagab järelevalve ning kontrolli meie digiriigi turvalisuse üle.

Kuid miks ma sellest kõigest jahun?

Sellepärast, et kogu digivabariik on üks digiaedik, kus ringi mütates jätad muudkui andmeid maha – justkui veeretaks lõngakera mööda hoovi laiali. Kuid see pole minu silmis tingimata paha: usaldame riiki kindlasti rohkem kui mõnda erakapitalil baseeruvat välisettevõtet (nendeni jõuame hiljem). Halvim, mis riik nende andmetega teeb, on pisut statistikat. Kõik muu on praktiliselt kodaniku mugavuseks.

Fakt, et saad teha kõik toimingud ilma kuskile asutusse aega broneerimata, on täielik ajavõit. Jah, sellega kaasneb risk, et palju infot on kättesaadav, aga enamik meist on selle info juba niikuinii mõnele korporatsioonile vabatahtlikult loovutanud. See muidugi ei tähenda, et riik võib kodanike andmetesse kergekäeliselt suhtuda. Kindlasti ei tohi ja seda nad ka ei tee!

AGA MIDA NEED "HIIGLASED" SIIS TEEVAD?

Mis nad ikka teevad – ajavad äri, kühveldavad maailma raha kokku ja istuvad siis hunniku otsas nagu kuningad. Kuid teisest küljest: kuidagi on need hiiglased jõudnud sinna, kus nad on. Selle eelduseks on olnud mingigi usaldus.

Kas nad ikka on nii pahad?

See on eetilisuse ja vaatenurga küsimus. Microsoftid, Metad ja Amazonid teevad korraga nii palju head kui ka halba. Kui leiad artikli, mis räägib neist ainult positiivses võtmes, siis vaata autorit – kas ta on neilt raha saanud? Raha ja võimu nimel tehakse maailmas palju.

Mis minule sellest? ma ju ei maksa neile sentigi!

See ei loe, kas maksad või ei. "Tasuta" toote maksad sa kinni oma andmetega – nende küpsistega, millele sa igal veebilehel suvaliselt "JAH" vajutad. Katsu mõnikord lugeda, millele sa alla kirjutad. Sama on nutiseadmete rakendustega. TikTokist lollusi vaadata on päris tore, aga kas tead, et konto luues andsid sa neile ligipääsu kõigele, mis su telefonis on? Iga sõrmeliigutus seadmes salvestatakse, isegi siis, kui sa seda "saatana sigitist" parajasti ei kasuta. Ja oledki kuskil Hiina kompartei andmebaasides paraja profiiliga kirjas. Ärgem unustagem ka AI-d, kuhu me nii kergelt igasuguseid andmeid sisestame.

Sa oled alati mõne korporatsiooni huviorbiidis. Maailm on täna rohkem polariseeritud kui kunagi varem. Kas see on kellegi õel meisterplaan? Seda me ei tea. Kuid märgid viitavad, et vaenu õhutamine on kellegi huvides ja seda saab teha tänu ettevõtete kogutud andmetele. Sina oled toode – sinu tähelepanu, sinu aeg ja kõik, mis on sinuga seotud.

MIS EDASI?

Eelmised lõigud kiskusid pisut depressiivseks, seega läheme edasi positiivsemas võtmes. Ma kipun arvama, et asjad liiguvad paremuse poole. Inimesed pole pimedad ja on hakanud märkama, et miskit on mäda. Liigutakse eemale suurtest ökosüsteemidest (Google, Meta jne). Leitakse, et päris väikestele lastele ei peaks ikka nutiseadet pihku pistma. Otsitakse viise, kuidas oma andmeid kaitsta, ega aktsepteerita enam kõike pime-usalduses.

Kokkuvõtvalt: mina näen päikest horisondi taga. Just korporatsioonide osas – kui inimesed neist eemalduvad, kaotavad nad raha, ja see on ainus asi, mis neile korda läheb. Seeläbi tulevad ka muutused. Aega läheb palju, aga elame-näeme!


Väike pildike millega raiskasin maailma ressursse ja aitasin kaasa arvuti riistvara hindade kõrgel püsimisele.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Nädal 3: vana meedia uues kuues.

VABAKAVA:3 taaskasutuse tagasitulek