NÄDAL6: Intellektuaalomand

 Intellektuaalomand

Mis see üldse on? Kulutad aastaid oma elust, leiutad mõtled ja jõuad kusagile, avaldad maailmale oma loome ja järsku nädal hiljem on keegi teine sinu ideega miljonäär... mis teed nüüd?  
Intellektuaalomand, see ei ole lihtsalt kuiv juriidiline termin, vaid sinu loovuse "turvamees". See on reeglistik, mis ütleb, et sinu mõtetöö on päriselt sinu vara. Ilma selleta ei viitsiks keegi meist suuri asju ette võtta, sest miks näha vaeva, kui keegi teine kogu kasu tuimalt enesele saab?

WIPO ja mis ta on

Kuna internetis ja globaalsel turul ei tunne ideed riigipiire, on meil vaja kedagi, kes seda suurt segadust ohjaks. Siin tuleb mängu WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon). Neist saab mõelda kui ÜRO juures tegutsevast klubist, kus hunnik riikee püüavad kokku leppida, kuidas patente, kaubamärke ja autoriõigusi ühtemoodi mõista.

WIPO töö on tegelikult päris tänamatu, aga ülioluline balansseerimine:

  • Ühelt poolt peavad nad kaitsma loojat, et tal oleks motivatsiooni uusi asju välja mõelda.

  • Teisalt peavad nad hoidma uksi lahti üldsusele, et info ja teadus liiguksid ega jääks vaid rikaste korporatsioonide seifidesse tolmu koguma.

Sisuliselt WIPO on see tüüp, kes hoolitseb, et kui sa lood midagi Eestis, siis ei saaks keegi seda Hiinas või Brasiilias lihtsalt tuuri panna, ilma et tal oleks sinuga kokkulepet.

Mis toimib ja mis mitte nii hästi, just tehnoloogia võtmes?

Eks see kõik tegelikult toimib, lihtsald moodsad uued ajad on olukorda pisut muutnud ja ühte "Koma" teist teemat tuleks muuta või kohandada.

Mis siis toimib?

No eks ikka kaubamärgid. Kaubamärk on intellektuaalomandi maailma kõige ausam ja stabiilsem osa. Selle eesmärk on lihtne. Vältida segadust ja tagada usaldus. Kui sa näed hammustatud õuna logo või kuuled kindlat helisignaali, sa tead täpselt, kellega sul tegu on ja millist kvaliteeti oodata.

Miks kaubamärk on hea?

Kaubamärk on justkui digitaal visiitkaart, kuna see põhineb mainel. Mitte sisu peitmisel! Kuid mis veel?

  • Digikindel: Erinevalt muusika kopeerimisest ei ole "brändi kopeerimine" digimaailmas lihtsamaks läinud – pigem on brändi tuntus sotsiaalmeedia ajastul veelgi väärtuslikumaks muutunud.

  • Tarbija kaitse: See on ainus IP-osa, mis kaitseb otseselt ka klienti. See hoiab ära olukorra, kus sa ostad "Adidose" asemel kogemata "Abibase".


  • Selged reeglid: WIPO hallatavad süsteemid (nt Madridi süsteem) on muutnud kaubamärgi kaitsmise globaalselt imelihtsaks. Üks taotlus ja su logo on kaitstud Tallinnast Tokyoni.

Kui kaubamärk toimib hästi, siis autoriõigus vajaks värskendust.

Teisel pool lauda on meil aga autoriõigus, mis oma protsesside poolest on aja urarustesse jäämas. See süsteem on lihtsalt "katki" ja vajab põhjalikku ümbermõtestamist.

Milles on probleem? Praegune autoriõigus on loodud maailma jaoks, kus "koopia" tegemine oli raske ja kallis. Täna, tehisintellekti ajastul, on sisu loomine ja kopeerimine muutunud tasuta ja hetkeliseks protsessiks. Ehk et enam ei ole aru saadav kes on autor.

  •  Kes on autor? Kui ma annan tehisintellektile käskluse ja see loob pildi miljoni teise kunstniku stiili põhjal, siis kellele kuulub õigus? Praegune seadus ütleb, et autor on inimene, aga AI "treenimine" teiste tööde peal on hall ala, mis tekitab lihtsalt kaost.

  • Aegumine on nali. Kaitseperiood, mis kestab autori surmani ja siis veel 70 aastat peale seda, tundub digimaailmas absurdsena. Pahatihti sõidetakse sellest lihtsalt üle. Aga kontrolli haaramine on raske.
Võibolla vaja oleks autoriõiguse 2.0 versiooni. Et vähem kulutada energiat kopeerimise keelamisele (mida on võimatu kontrollida nii-kui-nii), peaksime keskenduma sellele, kuidas sisu kasutamise eest õiglaselt tasustada ja kuidas tagada, et algne looja saaks alati tunnustatud.

Kuidas edasi?

Intellektuaalomand ei peaks olema kivisse raiutud reeglite kogu, vaid elusorganism. Samal ajal kui kaubamärgid hoiavad meie majandust ausana, peab autoriõigus tegema läbi kiire evolutsiooni, et mitte muutuda takistuseks innovatsioonile. Kui me ei suuda seadusi AI-ajastuga kohandada, riskime olukorraga, kus reeglid eksisteerivad vaid paberil, aga tegelik elu läheb neist lihtsalt kaarega mööda.

Midagi peab muutuma!


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul DOCKER JA KONTEINERID ÜLDISEMALT Aastal 2013 keerati IT-maailm tagurpidi (positiivses noodis). Saabunud oli päev, kus tarkvara arendajad ja süsteemi administraatorid said matta sõjakirve teemal "Aga minu arvutis ju töötab!" Sündinud oli Docker, mis võimaldas täiesti uut ja "hullu" viisi tarkvara pakendamiseks ja käivitamiseks. Nimelt hakati seda tegema konteinerites. Sealt algas dominojada, mis on andnud meile tänapäevased pärlid nagu Netflix või Spotify.  Miks on see docker või konteinerlahendused üldisemalt hea või kasulik? Neil on palju hüvesid, aga võtame kokku lühidalt:[1] Need pakendavad rakenduse koos kõigi selleks vajalike sõltuvustega ühte standardsesse "konteinerisse", tagades koodi identse toimimise igas keskkonnas. See töötab kuna konteinerid orkestreeritakse samade kujutistega ( image ), ehk on automaatselt identsed arenduskeskkonnaga.  Lisaks on konteinerid kõvasti rohkem ressursisõbralikuma...
Lisateave

Nädal 3: vana meedia uues kuues.

  Meedia kui meedium Meedia kui meedium on olnud meil iidamast aadamast. Prominantsemalt küll alates trükimasina loomest, mille leiutamisest tänaseni on meedia võrdlemisi sarnasel kujul säilinud. Nimelt ajalehtede ja kirjade näol. Viimastel dekaadidel on küll palju erinevaid kanaleid lisandunud, televisioon, internet ja kõik muu sellega seeonduv. Kes teeb hästi? Analüüsides Eesti meediamaastikku, torkavad silma suured käärid selles, kuidas traditsioonilised väljaanded on suutnud (või soovinud) kohaneda moodsate aegadega. Eesti Rahvusringhääling (ERR)  ei ole enam ammu vaid "telekas ja raadio". Nad on loonud tervikliku ökosüsteemi, kus sisu liigub sujuvalt kanalite vahel. Miks see toimib? ERR on loonud kasutajasõbraliku ökosüsteemi mis aitab kaasa meeedia tarbimisele. Kui loed uudist portaalis, on sinna lisatud Aktuaalse Kaamera videoklipp ja/-või Vikerraadio helilõik. See ei ole lihtsalt tekst, vaid kogemus. ERR ei kopeeri ka sisu üks-ühele. Näiteks Jupiter on ehitatud kaasae...
Lisateave

Nädal 2: Tehnoloogia ajalugu! Mis jäi maha? Mille võtsime kaasa?

 Mis jäi maha ? Ei midagi muud kui akustilised sidestid. Mis see on? Akustiline sidesti on seade, mis ühendas arvuti modemiga telefoni kaudu, kuid erinevalt tänapäeva pistikutest, puudus sel elektriline otseühendus telefoniliiniga. Selle asemel oli seadmel kaks kummist "tassi", mille sisse suruti tavalise lauatelefoni toru.[3] Milleks see vajalik oli? Kuna enamikes riikides telefoonika oli riigi monopol siis olid seal ka kaasnevad veidrad seadused, inimmesed ei tohtinud ühendada telefoni võrku seadmeid mis polnud toodetud seaduses lubatud tootja poolt. seega see oli juriidiline loop-hole ja Kuna enamikus riikides oli telefoniside riiklik monopol, kehtisid seal ka ranged ja kohati veidrad seadused. Inimesed ei tohtinud telefonivõrku ühendada seadmeid, mis polnud toodetud seadusega lubatud tootja poolt.[3] Seetõttu oli akustiline sidesti nutikas juriidiline lünk (loophole): kuna seade ei puutunud elektriliselt telefoniliini vastu, vaid "suhtles" sellega ainult heli k...
Lisateave