Nädal 7: litsentsid ja autoriõigus

Litsentsid ja autoriõigus 

Naatan Nohikul on suur mure, ta ei tea kuidas oma tarkvara litsentseerida. Annamee oma parima, et Naatan suudaks teha informatiivse otsuse (Mingil X põhjusel  ta googeldada või ai-d kasutada ei oska, huvitavad omadused ühele tarkvaraarendajale).

aga millised variandid Naatanil on? Vaatame variante ja joonistame eelised välja.

Ärivaraline litsents

Selle mudeli puhul jääb lähtekood salajaseks ja kasutajad saavad õiguse tarkvara kasutada ainult vastavalt lõppkasutaja litsentsilepingu (EULA) tingimustele.

Eelisteks on täielik kontroll, Naatan kui autor saab ainuisikuliselt otsustada omandi levitamise, muutmise ja kasutamise üle. Ta saab otsustada, kuidas monetiseerida tarkvara kasutades selleks litsentsitasusid või tellimuspõhist lähenemist. Samuti on terve omand kaitstud. Mida see tähendab? No see tähendab, et ärisaladused ja unikaalsed algoritmid on konkurentide eest varjatud.

Puudusteks sellel litsenseerimise variandil on kogukonna toe puudumine, ehk et Naatan ja/ vüi tema tiim peab kogu töö ise ära tegema. Teadlikumad kliendid ja muud asjaosalised ei pruugi ka Naatanit usaldada, kuna nad ei näe mis arenduse "kapoti" all toimub.

Ärivaraline litsents on eelistatud kasutusele kui tarkvara on unikaalne äritoode, SaaS (tarkvara teenusena) lahendus või sisaldab patenteeritud algoritme, mis annavad turul olulise konkurentsieelise. Samuti siis, kui põhiline eesmärk on tarkvara litsentside müügist kasumit teenida.

GNU GPL

Okei, ägedad lühendid... Igastahes...

GPL (General Public License) on avatud lähtekoodiga litsents, mis nõuab, et kõik tarkvara muudatused ja edasiarendused, mis avalikustatakse, peavad samuti olema litsentsitud sama litsentsi all. Seda nimetatakse sageli "viiruslikuks" litsentsiks.

Eelised selle isendi puhul on täieliku vabaduse garantii, see tähendab, et tarkvara ja kõik tuleviku arendused jäävad igavesti avatuks ja vabaks. Seee tähendab, et Kogukond panustab palju, ehk et turva vead ja muidu kolee koood on kohe avalikusele nähtav ja korigeeritakse. Samuti on sinu kood kaitstud mingi korporatsiooni kaperdamise eest, ehk ettevõtetel pole võimalik teostada sinu koodi võtmist, sulgemist ja oma nime all müümist.

Puudused litsentsile on rakendunud pigem ettevõtetele, Nimelt paljud ettevõtted kardavad GPL-koodi oma äriprojektides kasutada, sest see võib sundida neid ka oma ülejäänud koodibaasi avama.

GPL litsentsi võiks eelistada olukorras kus soovid luua tugevat kogukonda, tagada, et sinu töö jääb igavesti avatuks, või kui lood rakendust/tööriista, mille puhul soovid, et kõik edasiarendused jõuaksid tagasi algprojekti.

BSD litsents 

"Last but not least" on BSD litsents, mis lubab koodiga teha peaaegu kõike, sealhulgas võtta avatud lähtekood, teha sinna muudatusi ja müüa seda suletud koodiga äritootena. Ainus suur nõue on, et algse autori autoriõiguse märge peab säilima.

Mis sellise isendi eelised on siis?  Kuna piiranguid on minimaalselt, on see väga atraktiivne nii hobi- kui ka äriarendajatele. Ettevõtted saavad seda koodi kartmatult oma suletud toodetesse integreerida, vaja lihtsalt autorilee viitada.
Autori jaoks on see ka lihtne viis kood maailma lasta, ilma et peaks muretsema juriidiliste peensuste pärast.

Puudused? Keegi võib sinu koodi edasi arendada, luua sellest väga kasumliku toote, aga sinu algne projekt jääb ägedatest uuendustest täiesti ilma, jääd panustest täitsa ilma.

Millal eelistada? Kui soovid, et sinu koodi kasutataks võimalikult palju, hoolimata sellest, kas see suletakse hiljem või mitte. See on standardvalik paljude baasteekide, raamistike ja infrastruktuuri tööriistade puhul.

Mille Naatan siis valima peab?

Naatan võiks valida täpselt oma vajaduste järgi, kas täielik salatsemine, täielik avalikus või hoopistükis laseb oma koodijupid maailmale valla, tehku mis tahavad!

Kirjandus

"GNU General Public License" https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul DOCKER JA KONTEINERID ÜLDISEMALT Aastal 2013 keerati IT-maailm tagurpidi (positiivses noodis). Saabunud oli päev, kus tarkvara arendajad ja süsteemi administraatorid said matta sõjakirve teemal "Aga minu arvutis ju töötab!" Sündinud oli Docker, mis võimaldas täiesti uut ja "hullu" viisi tarkvara pakendamiseks ja käivitamiseks. Nimelt hakati seda tegema konteinerites. Sealt algas dominojada, mis on andnud meile tänapäevased pärlid nagu Netflix või Spotify.  Miks on see docker või konteinerlahendused üldisemalt hea või kasulik? Neil on palju hüvesid, aga võtame kokku lühidalt:[1] Need pakendavad rakenduse koos kõigi selleks vajalike sõltuvustega ühte standardsesse "konteinerisse", tagades koodi identse toimimise igas keskkonnas. See töötab kuna konteinerid orkestreeritakse samade kujutistega ( image ), ehk on automaatselt identsed arenduskeskkonnaga.  Lisaks on konteinerid kõvasti rohkem ressursisõbralikuma...
Lisateave

Nädal 3: vana meedia uues kuues.

  Meedia kui meedium Meedia kui meedium on olnud meil iidamast aadamast. Prominantsemalt küll alates trükimasina loomest, mille leiutamisest tänaseni on meedia võrdlemisi sarnasel kujul säilinud. Nimelt ajalehtede ja kirjade näol. Viimastel dekaadidel on küll palju erinevaid kanaleid lisandunud, televisioon, internet ja kõik muu sellega seeonduv. Kes teeb hästi? Analüüsides Eesti meediamaastikku, torkavad silma suured käärid selles, kuidas traditsioonilised väljaanded on suutnud (või soovinud) kohaneda moodsate aegadega. Eesti Rahvusringhääling (ERR)  ei ole enam ammu vaid "telekas ja raadio". Nad on loonud tervikliku ökosüsteemi, kus sisu liigub sujuvalt kanalite vahel. Miks see toimib? ERR on loonud kasutajasõbraliku ökosüsteemi mis aitab kaasa meeedia tarbimisele. Kui loed uudist portaalis, on sinna lisatud Aktuaalse Kaamera videoklipp ja/-või Vikerraadio helilõik. See ei ole lihtsalt tekst, vaid kogemus. ERR ei kopeeri ka sisu üks-ühele. Näiteks Jupiter on ehitatud kaasae...
Lisateave

Nädal 2: Tehnoloogia ajalugu! Mis jäi maha? Mille võtsime kaasa?

 Mis jäi maha ? Ei midagi muud kui akustilised sidestid. Mis see on? Akustiline sidesti on seade, mis ühendas arvuti modemiga telefoni kaudu, kuid erinevalt tänapäeva pistikutest, puudus sel elektriline otseühendus telefoniliiniga. Selle asemel oli seadmel kaks kummist "tassi", mille sisse suruti tavalise lauatelefoni toru.[3] Milleks see vajalik oli? Kuna enamikes riikides telefoonika oli riigi monopol siis olid seal ka kaasnevad veidrad seadused, inimmesed ei tohtinud ühendada telefoni võrku seadmeid mis polnud toodetud seaduses lubatud tootja poolt. seega see oli juriidiline loop-hole ja Kuna enamikus riikides oli telefoniside riiklik monopol, kehtisid seal ka ranged ja kohati veidrad seadused. Inimesed ei tohtinud telefonivõrku ühendada seadmeid, mis polnud toodetud seadusega lubatud tootja poolt.[3] Seetõttu oli akustiline sidesti nutikas juriidiline lünk (loophole): kuna seade ei puutunud elektriliselt telefoniliini vastu, vaid "suhtles" sellega ainult heli k...
Lisateave