Nädal8: Diplomid ja sertifikaadid IT vallas
Diplomid ja sertifikaadid IT vallas
Olles ise läbinud kutsekeskhariduse IT vallas on antud teema olnud minu mõtteis üsna tihti. Läbi aja on mu mõtted ja arvamused teinud kanna pöördeid korduvalt. Mõjutavaid faktoreid on olnud palju. Täna olen seisukohal, et tuleb leida enda vajadusteele vastav lahendus... mida ma sellega mõtlen? Vaatame kirjatöös kus mida saaks rakeendada ja kus kasutegur on. Keegi ei saa öelda sinule mida sina vajad!
Loomaaed on kirju
IT-tööturg on täna üks kummaline paik. Ühelt poolt kuuleme lugusid rikkuritest, kes jätsid ülikoolid pooleli ja lõid miskit väärt miljardeid. Teiselt poolt näeme töökuulutusi, kus ilma magistrikraadita jutulegi ei võeta, need tingimused on küll harvad esinema. Selles virvarris orienteerumiseks tasub IT-haridust mitte vaadata kui lihtsalt haridust, vaid lammutada see tükkideks justkui "pusleks", kus igal jupil on oma ülesanne. Kas sa ehitad vundamenti, püstitad seinu või paigaldad tipptehnoloogilist turvasüsteemi?
Ülikoolidiplom
Klassikaline ülikoolidiplom on nagu intellektuaalne maraton. Selle eesmärk pole õpetada päevakorralist tehnoloogiat vaid hoopis suuremat mõttetööd. Saaks tuua võrdluseks, et see on su aju "opereerimissüsteemi" installeerimine. Seal piinatakse sind näiteks algoritmide, diskreetse matemaatika ja arvutiarhitektuuriga mitte sellepärast, et sa neid iga päev koodi kirjutades vajaksid, vaid selleks, et sa mõistaksid, miks asjad üldse töötavad.
Tööandja jaoks on ülikoolipaber märk vastupidavusest. See näitab, et sa suudad läbi närida ka kõige kuivemast materjalist ja viia lõpule pikaajalisi projekte. See on pilet suurte korporatsioonide juhatuse laua taha või teadusmahukatesse projektidesse. Kui su ambitsioon on olla tarkvaraarhitekt või tehisintellekti looja, siis ülikool annab sulle selleks vajaliku süsteemse mõtlemise, mida kuskilt mujalt lihtsalt ei saa.
Rakendusharidus
Rakenduslik haridus on kuldne kesktee neile, kes ei viitsi teoreetilise füüsika üle liigselt filosofeerida, vaid tahavad asju valmis ehitada. Siin on fookus nihutatud teoorialt praktilisele. See on koht, kus õpetatakse sulle selgeks Giti kasutamine, Dockeri kasutamine ja kuidas rakendus päriselt serveris jooksma hakkab.
Rakenduskooli lõpetaja on IT-turul tahetud ja hinnatud asjaosaline. Tööandjad on valmis neid vastu võtma juba selle arvelt, et nad on midagigi teeinud oma kätega ära. Selline haridustee on ideaalne neile, kes tahavad kiiresti kaugele jõuda ja hakata looma väärtust, ning teenida korralikku palka ilma, et peaksid ennast "lolliks" õppima. Rakendusharidusest saab kaasa piisavaltteooriat, et praktiline eedukalt elluviia.
Sertifikaadid
Ja viimaks on meil sertifikaadid: Microsoft, Cisco, AWS ja "KÕIK" teised. Sertifikaadid ei räägi midagi laiahaardelisest silmaringist, vaid näitab tööandjale: "Ma tunnen seda konkreetset elementi läbi ja lõhki!" See on lihtsaim viis näidata, et vot mina oskan teha asju.
Sertifikaatide maailmas on väärtus konkreetne ja sageli rahaliselt mõõdetav. Paljud IT-ettevõtted vajavad sertifitseeritud tüüpe, igasugusteel põhjustel. See tähendab, et õige paber õigel ajal võib su palganumbrit kergitada kiiremini kui ükski diplom. Teisalt on see üks pidev oravaratas... tehnoloogia uueneb ja su sertifikaat aegub. See on valik neile, kes on juba valdkonnas sees ja tahavad oma väärtust mingis kindlas nišis laiendada, olgu selleks pilvearhitektuur või küberkaitse. Sertifikaatite hoidmine on ka tihti suur töö, vaja on tehapidevaid koolitusi või kuidagi tõestada, et sa ei ole oma ekspertiisi kaotanud.
Tihti haridust omandades võib saada neid kaasa, see on tõsi iga IT-haridust pakkuva asutuse kohta.
Kumba siis eelistada?
Kõige vingemad tegijad on ikka need, kes suudavad need hariduskihid ühendada: neil on ülikoolist saadud süsteemne pea, rakenduslikust õppest tulnud "teeme ära" suhtumine ja sertifikaatidega kinnitatud tipptasemel erioskused. IT-s ei lõppe õppimine kunagi...
Kommentaarid
Postita kommentaar