Nädal 9: Põhimõtete hind: Jaan Tallinn ja Brian Acton

Põhimõtete hind 

Mõned IT-juhid ehitavad ettevõtteid. Teised lõhuvad süsteeme, mille ise lõid. Täna räägin kahest  sellisest spetsialistist kes on 1972. aastakäigu väljalasketena muutnud maailma. Jaan Tallinn ja Brian Acton on kaks inimest, kes mõlemad jõudsid tehnoloogiamaailma tippu ja otsustasid seejärel teha midagi ootamatut: pöörduda oma valdkonna vastu. Mõlema lugu on huvitav ja illustreerib hästi kuidas on võimalik põhimõtetel võita raha ja ahnust.

Jaan Tallinn

Jaan Tallinn on ehk Eesti tuntuim IT-eksportartikkel. Ta oli üks inseneridest, kes ehitasid Skype'i üles nulli pealt. Peer-to-peer tehnoloogia, mis muutis rahvusvahelise kõne tasuta kõneks. 2005. aastal müüdi Skype eBayle, Tallinn sai rikkakas ja jäi mõneks ajaks mõtisklema: mis edasi?

Vastus tuli 2009. aastal, kui ta kohtus San Francisco lennujaamas AI-uurija Eliezer Yudkowskyga. Nelja tunniga muutus Tallinni maailmavaade põhjalikult. Ta hakkas nägema tehisintellekti mitte ainult põneva tehnoloogiana, vaid eksistentsiaalse riskina. Ohuna, mida inimkond alahindab rängalt.

Siit algab tema mentori ja arengumootori roll. Tallinn ei läinud lihtsalt lubadusi jagama. Ta investeeris üle 100 miljoni dollari enam kui sajasse iduettevõttesse, kaasasutades nii Cambridgei eksistentsiriskide uurimiskeskus (CSER) kui ka Future of Life Institute'i. Ta oli DeepMindi varainvestor, hiljem suunas raha Anthropicusse, muuhulgas sellesse ettevõttesse, mis arendab praegu Claude'i.

Mentori rolli on kirjeldatud nii: autoriteet tuleneb mitte ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest. Tallinn on täpselt see. Tal pole enam tiitlit üheski suurettevõttes, kuid tema sõnal on kaal. 2023. aastal kirjutas ta alla avatud kirjale, mis nõudis kuuekuulist pausi võimsaimate AI-süsteemide arendamisel. Kirja allkirjastas ka Elon Musk. Tallinn ütles siis ausalt, et tema enda investeeringute saanud ettevõtted ei allkirjastanud ja ta ei ole kindel, kas ta tegi ise õige otsuse, rahastades AI-arendust üldse.

See ausus iseenda suhtes on mentorile omane: ta ei müü optimismi, vaid jagab teadmisi isegi kui need on ebamugavad. Tallinn elab Kodumaal pealinnas, annab loenguid üle maailma ning on ÜRO AI nõuandekoja liige. Eesti IT-juhtimise kontekstis on ta harukordne näide sellest, kuidas väikeriigist pärit insener võib mõjutada üleilmset tehnoloogiadebatti.

Brian Acton

Brian Actoni lugu algab ühest tagasilöögist, nimelt 2009. aastal ütlesid nii Twitter kui ka Facebook talle tööintervjuul „ei". See viis liblika tiivalöögist tsunaamini, nimelt ta läks ja ehitas koos Jan Koumiga WhatsAppi. Rakenduse, millel polnud reklaami, polnud andmemüüki, oli vaid lihtne sõnumivahetuse funktsioon. 2014. aastal ostis muidugi Facebook selle 19 miljardi dollari eest. Acton sai miljardäriks.

Edasi tuleb aga pöördumine, mis muutis ta IT-ajaloos eriliseks. 2017. aastal lahkus Acton Facebookist vaidluse tõttu. Facebook tahtis hakata WhatsAppi kaudu reklaamiäri tegema ja kasutajaandmeid monetiseerima. Acton keeldus ja läks ära, jättes lauale hinnanguliselt 850 miljonit dollarit realiseerimata optsioone. Mõni kuu hiljem twiterdas ta: „#DeleteFacebook. On aeg."

2018. aastal asutas ta koos Moxie Marlinspike'iga Signal Foundationi ja andis sellele isiklikult 50 miljonit dollarit, hiljem kasvas summa 105 miljonini. Signal on mittetulunduslik, reklaamivaba, täielikult krüpteeritud sõnumirakendus. Seda kasutavad ajakirjanikud, inimõiguslased ja privaatsust väärtustavad kasutajad üle maailma. On ka teada, et Eesti avalik sektor kasutab seda kriisikommunikatsiooni kanalina.

Suhtleja rolli on kirjeldatud järgnevalt: juht kogub ja levitab infot vastavalt saajate rollidele ning teeb eri osapooltele keerulised asjad arusaadavaks. Acton on seda teinud avaliku kommunikatsiooni kaudu, näiteks tema #DeleteFacebook kampaania, intervjuud ja ka Signal ise on kõik sõnumid, mis selgitavad keerulisi privaatsusprobleeme lihtsas keeles. Ta läheneb valdkonnale hingega ja tahab, et ka tavakodanik saaks aru et privaatsus on tähtis.

kokkuvõte

Mõlemad mehed on sündinud 1972. aastal, mõlemad tegid hiigelraha tehnikaga ja mõlemad otsustasid selle raha kasutada millegi vastu, mille ise lõid või millega kaasa aitasid. See on haruldane nähtus IT-juhtimises: juhid, kellele põhimõtted maksavad rohkem kui optsioonid. Kursuse materjalide kontekstis illustreerivad nad ilmekalt, et parimad juhid ei ole need, kes teevad kõige rohkem kasumit vaid need, kes suudavad meeskonda ja ühiskonda vedada sinna, kuhu neil on vaja minna. Isiklikult olen väga liigutatud just Signali loost. inimene näeb oma viga ja parandab selle oma õla alla pannes.

kasutatud kirjandus


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul DOCKER JA KONTEINERID ÜLDISEMALT Aastal 2013 keerati IT-maailm tagurpidi (positiivses noodis). Saabunud oli päev, kus tarkvara arendajad ja süsteemi administraatorid said matta sõjakirve teemal "Aga minu arvutis ju töötab!" Sündinud oli Docker, mis võimaldas täiesti uut ja "hullu" viisi tarkvara pakendamiseks ja käivitamiseks. Nimelt hakati seda tegema konteinerites. Sealt algas dominojada, mis on andnud meile tänapäevased pärlid nagu Netflix või Spotify.  Miks on see docker või konteinerlahendused üldisemalt hea või kasulik? Neil on palju hüvesid, aga võtame kokku lühidalt:[1] Need pakendavad rakenduse koos kõigi selleks vajalike sõltuvustega ühte standardsesse "konteinerisse", tagades koodi identse toimimise igas keskkonnas. See töötab kuna konteinerid orkestreeritakse samade kujutistega ( image ), ehk on automaatselt identsed arenduskeskkonnaga.  Lisaks on konteinerid kõvasti rohkem ressursisõbralikuma...
Lisateave

Nädal 3: vana meedia uues kuues.

  Meedia kui meedium Meedia kui meedium on olnud meil iidamast aadamast. Prominantsemalt küll alates trükimasina loomest, mille leiutamisest tänaseni on meedia võrdlemisi sarnasel kujul säilinud. Nimelt ajalehtede ja kirjade näol. Viimastel dekaadidel on küll palju erinevaid kanaleid lisandunud, televisioon, internet ja kõik muu sellega seeonduv. Kes teeb hästi? Analüüsides Eesti meediamaastikku, torkavad silma suured käärid selles, kuidas traditsioonilised väljaanded on suutnud (või soovinud) kohaneda moodsate aegadega. Eesti Rahvusringhääling (ERR)  ei ole enam ammu vaid "telekas ja raadio". Nad on loonud tervikliku ökosüsteemi, kus sisu liigub sujuvalt kanalite vahel. Miks see toimib? ERR on loonud kasutajasõbraliku ökosüsteemi mis aitab kaasa meeedia tarbimisele. Kui loed uudist portaalis, on sinna lisatud Aktuaalse Kaamera videoklipp ja/-või Vikerraadio helilõik. See ei ole lihtsalt tekst, vaid kogemus. ERR ei kopeeri ka sisu üks-ühele. Näiteks Jupiter on ehitatud kaasae...
Lisateave

VABAKAVA:3 taaskasutuse tagasitulek

JÄRJEKORDNE TAASKASUTUS Kui on suur soov ametit vahetada siis tuleb ka teha palju kodutöid. Seega taaskord kasutan võimalust ja taaskasutan kirjatöid. "PSSSSS" rohkem neid taaskasutusi ei tule, kuna antud kirjatöö kandis vilja ja saan alustada peagi uuel ametipostil😉! Lähteülesanne Soovime majutada avalikult kättesaadavat WordPressi veebilehte, mille kasutuskoormus on ajas muutuv ja võib periooditi olla väga suur. Veebileht kuvab ilmaandmeid ning selle kasutatavus sõltub otseselt ilmastikutingimustest – kasutuskoormus kasvab eelkõige intensiivsete vihma- ja lumesadude ajal. Veebi sihtgrupiks on peamiselt Eesti elanikud ning lahendus peab olema suunatud Eesti-sisesele kasutusele. Asutuse põhimõtete kohaselt peab igal veebiteenusel olema: LIVE-keskkond – avalikult kättesaadav tootmiskeskkond TEST-keskkond – LIVE-keskkonnaga funktsionaalselt ja konfiguratsioonilt identne, kuid mitte avalikult ligipääsetav Infoturbe nõudest tulenevalt peab teenus olema majutatud asutuse enda vir...
Lisateave