NÄDAL 10: Profeet, kes oli vist oli õige??

 Sissejuhatus

1999. aastal avaldas Columbia ülikooli õigusteaduse professor Eben Moglen ühes väljaandes oma  kirjatüki "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Tekst on kirjutatud manifestilikult, veidi üleolevalt ja intellektuaalse lõbuga, mis annab talle ühtlasi suurima tugevuse ja suurima nõrkuse. Täna, veerand sajandit hiljem, saab seda lugeda kui ajaloodokumenti. Hämmastav on see, kui paljut Moglen nägi ette ja kui otsustavalt ta mõnes küsimuses eksis.

Mis on siis selle artikli sisu?

Moglen ehitab oma argumendi kolmele sambale. 

Esiteks: intellektuaalomandi õigussüsteem on loogiliselt ebajärjekindel, kuna kohtleb sisuliselt identseid bite (muusikafaile, tarkvarakoodi, patenteeritud algoritme jms) täiesti erinevate reeglite järgi. See ebastabiilsus teeb süsteemi pika s perspektiivis elujõuetuks. 

Teiseks: vaba tarkvara (eriti GNU/Linux) on tõestanud, et loominguline tegevus ei vaja omandipõhist motivatsiooni. 

Kolmandaks: interneti loomulik dünaamika laieneb tarkvara kaudu muusikale, uudistele ja lõpuks kogu kultuurisektorile, murendades intellektuaalomandi kontseptsiooni seestpoolt.

Okei, mida ta siis õigesti nägi?

Olgem ausad... mitmes olulises küsimuses oli Moglen oma ajast ees. Vaba tarkvara ei jäänud kaubanduse servaaladele. Linux käitab täna maailma serverite, pilveteenuste ja nutitelefonide enamuse. Apache, MySQL, Python, ja sajad muud avatud lähtekoodiga projektid kujunesid interneti infrastruktuuri selgroooks. "Anarchist revolution in software" sai reaalsuseks moel, mis 1999. aastal näis paljudele utoopiline.

Täppi läks ka tema märkus muusikatööstuse kohta. Moglen kirjutas, et "their recording industry lordships are now scrambling wildly to retain control over distribution, as both musicians and listeners realize that the middlepeople are no longer necessary." Spotify, Bandcamp ja otsese-artistiga platvormid on tõestanud, et muusikal on võimalik levida ka ilma traditsioonilise vahendajata. Plaadifirmade varajasem absoluutne võim on praeguseks oluliselt nõrgenenud.

Samuti tabas ta midagi olulist autoriõiguse sisevastuolu kohta. Tema argument, et seadused, mis peavad kohtlema sarnaseid objekte radikaalselt erinevalt, on pikemas perspektiivis ebastabiilsed, on osutunud tõepäraseks. Autoriõiguse reform on käimas igal pool ning pidev pinge digitaalse reaalsuse ja 20. sajandi alguse seadustelogika vahel ei ole kuhugi kadunud.

Naelapea

Minu arvates on Mogleni kõige osavam tähelepanek see, mida ta nimetab "Moglen's Metaphorical Corollary to Ohm's Law". Intellektuaalomandi süsteem toimib loomingulises võrgustikus vastupanuna. Mida tugevam omandisüsteem, seda vähem voolab loovus vabalt. See ei ole lihtsalt retooriline figuur vaid see on empiirilistelt tõestatav printsiip. Avatud lähtekoodiga tarkvara arendusmudel on näidanud, et vabadus koodiga katsetada, seda jagada ja ühiselt täiustada viib sageli parema tulemuseni kui suletus. Sama printsiip kehtib akadeemilise avaldamise, teadusliku andmete jagamise ning isegi ajakirjanduse valdkonnas. Lühidalt: omandipõhine sulgemine tekitab hõõrdumist, avatus tekitab voolu.

Täitsa mööda

Autoriõigus "iseenesest ei ole kuhugi kadunud" see on küll küsimuse püstitusse sisse kirjutatud tõde, aga Mogleni viga on sügavam. Ta eeldas, et intellektuaalomandi süsteemi loogiline ebastabiilsus muundub poliitiliseks kokkulugemiseks, et "realistlik õigusteadus" hakkab juba pöörduma uutele mõtteviisidele. See ei juhtunud. Läks aga hoopis vastupidi...  Näiteks 1998. aasta Sonny Bono Copyright Term Extension Act pikendas autoriõiguse tähtaega ja 2001. aasta DMCA tugevdas digitaalset kaitsemehhanismide seadusandlust. Euroopas sündisid sarnased arengud. Autoriõigus ei ole nõrgenenud, hoopistükis ta on paljudes valdkondades just tugevnenud.

Moglen alahindas seda, kui hästi jõukad huvirühmad suudavad õigussüsteemi osta ja kujundada, hoolimata selle sisemistest vastuoludest. Ta nimetab küll põgusalt Mickey Mouse'i probleemi, kui Disneyle kuuluvate teoste autoriõiguse lõppemist, kuid ta ei oska ette näha, et see on just see lahkumisvõit, mida Walt Disney Company ennetab täpselt nii, nagu Moglen ise ärkvel olla ei suutnud. Autoriõiguse uuenduskuuri vajadus on täna õigusteadlaste seas laialdaselt teada. Aga reformi ei tule lihtsalt sellepärast, et midagi on loogiliselt vastuoluline, hoopis siis, kui poliitilised jõujooned seda lubavad.

Mis on selle teksti eripära siis?

Mogleni tekst on huvitav kahest põhjuse tõttu: ta on prohvetlik ja pime samas lõigus. Tema analüüs tarkvara tootmisökonoomikast on leidlik ja osutunud suuresti õigeks. Kuid tema veendumus, et vaba tarkvara on "esimene samm intellektuaalomandi süsteemi närbumises" on osutunud ekslikuks. Vähemalt praeguse seisuga. Avatud lähtekood on võitnud serveris, kuid autoriõigus valitseb filmis, muusikas ja raamatus tugevamalt kui kunagi varem. Need kaks maailma eksisteerivad paralleelselt, mitte üksteist asendades.